Aasta vanem aga kas ka aasta targem? Jätame selle vist parem sinna retooriliste küsimuste hulka (näit. "Kuhu on küll kõik liblikad kadunud?")
Alustuseks tänud kõigile, kes vaevusid ja sünnipäeva puhul õnne soovisid, ning ka kõigile, kes oleks tahtnud aga näe, võta näpust, lihtsalt meelest ära läks. Pole midagi, ikka juhtub.
See nädal märkis siis igasuguseid huvitavaid ja uusi ettevõtmisi (kronoloogilises järjestuses): uus aasta, uus aasta minu ajaarvamises, uus boksikaaslane, uus kooliveerand, uus lumetorm. Aasta tuli nagu ikka, kergema peoga, kesklinnas ilutulestik jne. Sünnipäev päris vaikselt aga väga nauditavalt - käisin lihtsalt Tomi, Beni ja Vincioga lõunal iiri pubis ning jalkat vaatamas. Loomulikult sai ka mu ID kaart siin pool lompi sisseõnnistatud ning välgutasin seda mõned korrad. Baaridaam tegi küll suured silmad nähes veidrat dokumenti, kuid oli väga sõbralik ning pärast selgitust, kuidas Euroopas kuupäevi märgitakse(pp/kk/aaaa) ning seletust, et tegemist oli minu sünnipäevaga, ilmus kähkukähku tagasi ühe tekiila pitsiga. Uhke tunne ikka, uskumatu kui iseenesest mõistetavalt sai kodus võetud, et 18. sünnipäev möödas ja kõik sellega kaasnevad vabadused vabalt nauditavad. Jõudis kohale ka Dave'i asemik - ameerika kodanik nimega Brandon. Tundub kuidagi vaikne ja tagasihoidlik aga küll ta meiega harjub, sest eks tal võõras kolme eurooplasega hängida. Väga kahju, et Dave pidi lahkuma, meil oli väga maru seltskond boksis koos, nii et teda jääme kindlasti kõik igatsema. Kool sai ka mõnusa alguse, loengud tunduvad päris huvitavad ja kõik küllaltki erinevad, nii et peaks hea vaheldus olema terve nädala jooksul. Ning ilmaennustus lubas uut suuremat lumesadu reedeks, nii et loomulikult pidi nädalavahetusel sõitmas käima. Nii saigi kaks päeva jälle Copperil lihvitud. Väga kihvt oli, ilm oli külm ja küllaltki tuuline aga päikeseline ja olustik tegelt täitsa nauditav. Eriti nauditav oli see, et tagumised "kausid" (bowls) on nüüd lahti, kus on naturaalne maastik ehk siis kohalik duubel teemant rajad ja ainult tegijatele ikstriim terrain. Seal sai päris mõnegi meeldejääva ja terava mälestuse juurde.
Nüüd tagasi ühikas ja koduse laua taga möödunud nädalat läbi mõtlemas ja ning kerget väsimust jalgades nautimas. Ehk saab homme õhtul lähedale asuvasse parki sõitma minna aga eks näis; see on juba järgmine nädal.
Järgmisel nädalal ka: assotsiatsioonid ja muud lüürilised maailmanägemised.
Olge vahvad ja mõnusat uut nädalat!