fin

Kool on läbi, vaheaeg on läbi, seiklused on läbi, "fun" on läbi jne. Tänase hommikuga jõudis kätte minu viimane päev Põhja-Ameerikas.
Nagu varem mainitud, sai vaheaeg veedetud Whistleris ja viimased 5 päeva seal sõidetud. Mägi oli suur ja vahva aga ilm polnud päris see, mis Colorados. Siiski sõidurõõmu kui palju. Sai see hooaeg päris palju sõidetud aga täpse numbri jätan hetkel enda teada.
Ma parem ei hakka mingeid kokkuvõtteid enam tegema, sest kõike seda, mis toimunud ja mis kogetud, on veidi liiga palju, et siin nüüd mingite pärlitena kirja panna.
Ütlen lihtsalt, et tore oli ja kunagi tahaks tagasi. Hetkel vaja aga edasi liikuda, sest mind ootab ees Vancouveri lennujaam ja pikk reis koju. Ligikaudu 28 tunni pärast (kui kõik sujub ja läheb plaanide kohaselt) peaks juba nägema Tallinna imelist kilukarbi vaadet ja kõike seda, mis 7 kuu eest maha jäi.

Rispekt

Kanada

Istud 25h autos ja oledki kohal. Kõik on kuidagi nii... mitte ameerikalik.
Tuleb välja, et Whistler/Blackcomb on kümnendat aastat järjest parim keskus kogu Põhja-Ameerikas.

Kiire postitus kogu koolitöö vahepealt.

Neljapäeval sai natuke möllu tehtud kesklinnas, kerge istumine siin ja kerge pidu seal. Kõik, kes tahtsid, said tsau öelda.

Reede ja laupäeva sõitmas. Siiski väikse püandiga: laupäeval sai suuska proovitud. Sõbraga otsustasime, et teeme kerge vahetuse ja nii saigi suuskadega mäest alla liueldud paar korda ning tema omakorda minu lauaga. Vahva oli proovida suuski mäe peal, sest ei mäletagi enam millal oli viimane kord kui mäele suuskadega sai mindud. Tuli igatahes täitsa normaalselt välja ja isegi sinised rajad polnud mingi probleem.

Nüüd täitsa akadeemilisel lainel. Vaja sebida kõikvõimalike asjadega, nii et hetkel päris kiire. Homme hakkan juba pakkima.

Raske on vastata küsimusele, "kas ma ootan kojuminekut" kui kõik käivad juba suviselt riides, sest ilmad on nii head aga silmapiirilt paistavad need nüüdseks juba nii kodused lumised mäetipud.
Selline oli minu viimane vaade mäele, kus olen harjunud iga nädalavahetus käima.

Teema

Nii ta siis läbi saigi, minu hooaeg. Selle nädalaga jõudis kätte minu mitte ametlik hooaja lõpetamine, kuid õnneks täitsa lõpu vääriline, sest ilma igasuguse valehäbita võin öelda, et tegemist oli ühe parima parima nädalavahetusega üldse kui olen sõitmas käinud.

Neljapäeva pärastlõunal sai alustatud 7h sõitu edela Koloraadosse, et lõpuks näha millised need mäed seal pool on. Väga kihvtid olid. Reedel sõitsime WolfCreek'is, mis tuntud kui "parim lumi kogu Colorados", sest eelmine aasta olevat seal kokku sadanud maha 465" lund. Ootused olid kõrged aga ma ei pidanud pettuma. WolfCreek on arvatavasti kõige kihvtim koht, kus kunagi sõitnud olen. Mägi oli küll siinsete standardite järgi väike kuid ei olnud kohta, kus poleks olnud puudrit. Iga viimane kui laskumine oli ainult selles pehmes valges asjas. Lisaks sai veel laskutud ka KnifeRidge'ilt, mis oma nime vääriline, sest laua alla panekuks on nii 1.5m ruumi ja et näha kuhu minek on, siis on vaja suht nuki peale minna ja alla vaadata. Võttis jala värisema küll kui esimest korda oli vaja "sisse hüpata". Igatahes iga viimne kui laskumine oli omamoodi vinge, nii et pole mõtet üritada seda kõike kirja panna.

Järgmine päev ei olnud mitte vähe parem - elu esimene backcountry cat trip, kohaks Silverton ja El Diablo ridge. Kass viis meid üles igale poole, kus leidus värsket puutumata lund. Pikad liuglemised puutumata lumel, kust ei puudunud ka võimalus jätta esimene jälg ning täitsa korralikud dropid. Esimest korda sai tehtud selline 15 kuni 20 jalane drop. Hiljem veidi väiksemaid ka takka järele. Igatahes see nädalavahetus oligi teema. Nüüd võin öelda, milline on minu unistuste päev lumel ja kus ja kuidas tahaks sõitmas käia. Backcountry!

See nädalavahetus sai ka esimest korda mäel käidud oma uue lauaga mille kasutatuna ostsin - Burton Custom 162. Ideaalne paudri pill minu jaoks. Nii palju veel varustusest, et nüüd sain aru, miks mõned inimesed nii tihti oma varustust uuendavad - kulub teine. Minu lustimise käigus siin on purunenud mu kindad, jopes on paar auku, üks katkine kiiver, saapad on pehmed, sidemed on katki ja laua põhi on kui väike miiniväli. Ja ma tõesti olen üritanud korralikult käituda oma varustusega; mis liigub see kulub.

Nüüd edasi: 3 päeva koolis, 2 eksamit, 1 väga mahukas meedia lõpuprojekt, pakkimine, vaheaja reis Kanadasse Whistler/Blackcomb'i ja siis koju. Ja ongi kõik.

Kodus tagasi olen laupäeval, 24. märtsi varavara hommikul, kell 00.10.

Palju õnne, Eesti!

Nädalavahetustega on midagi paigast ära. Harilikult peaks need nagu puhkamiseks ja energia kogumiseks olema aga hetkel on laupäev ja ma olen juba täitsa kutu. Muidugi pole ka just väga lihtne nädalalõpu algus olnud.

Eile, nagu mainitud, oli Tomi sünnipäev. Mina muidugi tähistasin seda kõigepealt suurepärase tripiga Copperile, kus väga kordaläinud päev sai mööda saadetud. Õhtul käisime ka proffi korvpalli vaatamas - Denver Nuggets vs Utah Jazz. Täitsa vägev oli, NBA ja värk ikkagi.

Edasine õhtu jätkus kohalikus iiri pubis, kus meid ees juba veidi suurem seltskond ootas, kokku kuskil tükki 12. Sünnipäevalaps hea kombe kohaselt oli peo keskpunktis ja otseloomulikult nii mõnegi joogipoolisega. See sai kahjuks talle veidi saatuslikuks, sest lõpetas õhtu mitte kõige meeldivamal moel. Asjaosaliste heaolutõttu hetkel detailidesse ei lasku aga kui me lõpuks õnnelikult tagasi ühikasse jõudsime oli mul selja taga juba pikk päev. Samas on siin väljaskäimise juures üks väga meeldiv positiivne pool - kõikides baarides ja pubides ja klubides on suitsetamine keelatud, nii et kõik su riided ei lehka nii jubedalt, et ei kannata kinnise aknaga tuppa hiljem jätta ning su juuksed ja padi ei aja hommikul südant pahaks.

Igatahes, kui endale äratust panin 5.50am'iks siis näitas kell hetke ajaks 3.05. Jah, kolm tundi und oli ainus, mis mulle anti, sest varahommikul oli minek Vaili. Hoolimata väsimusest oli taaskord suurepärane päev, kuid pani mõtlema, et ega see sõitmas käimine nii lihtne siin polegi. Varajased ärkamised (ma ei mäleta kuna ma kodus oleks nädalavahetustel kell 6 ärganud, mitte kunagi vist), pikk päev mäel ja hiljem väsinuna tagasijõudmine vajavad omamoodi pealehakkamist. Lisaks kindlustavad, et kui tahad midagi muud teha nädalavahetusel, siis pead hoolega järgi mõtlema, kas see on seda vaeva väärt. Isiklikult ei kahetse, et mul sellepärast jäänud õhtud baarides või klubides veetmata aga isegi ilma selleta on hommikuti ärgates selline väike jonn sees, sest kell ikka liiga vähe alles, et üles tõusta. Ma tõesti ei ole hommiku inimene. Samas on pingutus seda väärt ja õhtul on hea tunne, et midagi sai korda saadetud.

Täna sai kindlasti midagi korda saadetud, sest Vailis oli väga mõnus päev ja lund oli ka piisavalt, et pauderis veidi hullata. Samas on kell kümme õhtul ja ma olen hetkel täiesti kutupiilu. Lähen parem ära magama, sest homme on äratus kell 6.

Kõigepealt tänud kõigile neile, kes ikka mõttes minuga olid ja halba soovisid.

Teie palvete vastu tulles läks laupäev veidi nihu, sest laviinid oli katnud paar juppi teest, nii et maantee oli hommikul suletud ja seega lükkus meie väjumine veidi edasi. Sõitma siiski sai ja seda sai tehtud pärast lõunal ning õhtul Keystone'il. Õhtune osa oli päris huvitav. Pühapäev taaskord Copperil ja ma ei mäletagi, mis esmaspäeval viga oli aga see sai niisama ära raisatud.

Selle nädala(lõpu) plaan on küllaltki sarnane aga lisaks veel erinevad pidustused, mis tundub selle nädala teema olevat. Teisipäeval oli Mardi Gras ja kõik käisid mingite helvestega ringi ja õhtu kulmineerus otseloomulikult peoga. Homme on Tomi sünnipäev ja seega kulub see õhtupoolik tema 20. aasta saabumise tähistamisele. Ja loomulikult Eesti Vabariigi sünnipäev laupäeval. Juhhei!

Nii et midagi huvitavat peaks toimuma.

Mis veel..

Täna oli ilus ilm. Sooja oli kuskil 15C ja päikese käes loomulikult soojem, nii et mõnus t-särgi ilm. Asjad läevad kevadiseks.

Maksuameti onud ja tädid tagastasid mulle liigselt kooritud kroonid, nii et see rõõmustas veidi kontojääki. Nüüd on ka mul ametlikult õigus kiruda riiki, sest olen maksumaksja ja puha.

Maru lugu.

Ebajopp

Viimasel ajal on saatnud mind kerge ebaõnnestumise laine - eelmine nädal rikkus hea hoo (sai sõitmas käia neljap-laup) tagumise sideme varbarihma purunemine, mis takistas mul järgneval kahel päeval sõitmist. Tänu headele sõpradele on see viga nüüd parandatud aga täna, reedel, kui on ilus päikeseline päev on tuul nii tugev, et minu kaaluga sõitja viiks vist vabalt minema. Nii et jälle võib ühe potensiaalselt hea päeva maha kriipsutada. Lisaks said keskused eelmise kahe päeva jooksul keskmiselt 13-15" lund, nii et lumeolud peaks täitsa head olema.

Ärevust tekitavad sündmused, sest enam pole üldse palju aega jäänud ja nüüd võtab seest kripeldama iga kord kui midagi viltu läheb.

Halbhalb...

Football!! (american though)

Super Bowl XLI. Rohi ka ei kasvanud täna, sest kõik vaatasid telekat. Jah, telemaailma suurim sündmus siin pool lompi. Tegemist nimelt esmaklassilise (ameerika) jalgpalliga. Loomulikult pidi seda nägema ning seega sai ühe sõbra juures "jalka pärastlõunal" käidud. Lisa boonusena oli seal ka palju reklaame. Tõesti, tõesti, reklaame. Nimelt kui sa maksad $2,6 millionit 30 sekundilise reklaami eest, siis üritad sa millegi paremaga lagedale tulla kui poola torumehed, kes räägivad tõsiselt vee pehmedajast või Dosiast. Siit saad enda lemmiku valida. Et tuua veidi balanssi sellesse mehisesse päeva vaatasime Tomiga just ühe episoodi Seks&linna. Hetkel käes õhtu, kell 2300 ja just algas Family Guy marataon - 8h järjest. Vaevalt et küll kõiki neid vaatama jään, sest pole isu hommikul 7ni üleval olla.

Muudes uudistes: eile sai mäel käidud ja kaasa võetud mõned inimesed, kes varem kunagi laual polnud olnud ning neid veidi haritud. Ennast sai ka veidi haritud, sest Burtoni demo oli jälle. Õhtu lõpetas Beni sünnipäeva pidu. Äärmiselt meeleolukas kogunemine ja nalja nabani.

X-games Aspenis

Shallalaa. See nädalavahetus möödus Aspenis. Reedel töötasin seal vabatahtlikuna ja laupäeval sõitsin ja pühapäeval juba tagasi. Shaun White jäi kullast ilma. Andreas Wiig sai kaks see eest. Suusatajad panid paibis hullu ja üks rebis minu silme all, tegelikult pea kohal kui päris täpne olla, tupla backfilpi. Metsikult rahvast oli ja kokkuvõttes päris vahva.
Nüüd tagasi, tegelen kooliga jälle hoolsalt, et ka sel nädalavahetusel saaks midagi toredat teha. Lisaks on meie toas telekas, kõik uued shoud otse kui välja tulevad. Lisaks saab gamecube'i peal kõvasti Tiger Woodiga golfi harjutatud. Laupäeval korraldame algajatele päeva ja pühapäeval on võistlused. Eks näis, mis toimub.
Rohkem ei tulegi midagi erilist pähe. Küsige kui teil tuleb.

Shaun White isiklikult

Nädalavahetus Vailis Honda Sessionil

Teretere!

Taas seljataga üks tegus nädalavahetus, mis tõi muljeid nii- ja naasuguseid. Tänu Martin Luther Kingile ja tema suurepärasele tööle oli meil esmaspäev vaba, nii et tegemist pika nädalavahetusega. Suurepäraselt oli ajastatud Vailis Honda Session, kus kõik bossud kohal, nii et ühendasime kaks ja kokku tuligi variant, kus laua klubi üüris Vaili väikse kohakese ja sõitsime sinna neljaks päevaks. Tegemist oli kahekorruselise korteriga, mis iseenest oli väga mugav jne aga eht tudengilikul kombel sai sinna tuubitud üle 20 inimese, mis küll vähendas seda luksust kuid hoidis hinna meeldivalt madala. Lisaks kuulus sinna juurde ka mullivann õuel, milles oli väga meeldiv istuda ja lumesadu nautida õhtul.

Jah, lumesadu oli meie reisi suurepärase õnnestumise kõige määravam tegur. Reede õhtul tuli maha Vailis 20cm lund ja naabruses olevas Beaver Creekil tervelt 48cm, nii et see suht määras kogu tegevuse kvaliteedi. Lisaks sai veel iga päev erineval mäel käidud, nii et uudistamist oli päris palju. Reedel Breckenridge, laupäeval Vail rohke lumega ja palju fun'imist puudris, pühapäeval Beaver Creekis, kus meil oli teejuhiks üks kohalik lumelaua instruktor, kes näitas ette kõige paremad rajad puude vahel kuhu sai esimesed triibud tõmmatud ning lõpetuseks esmaspäeval tagasi kodusel Copperil. Ei ole vist mõtet mainida kui lahedad olid laupäev ja pühapäev, sest sellist sõitmist ja sellist lund igalt poolt ikka ei leia ja eriti Beaver Creek, sest see kutt, kes meile mäge näitas tundis oma tööd ikka väga hästi. Lisaks olid sinna metsadesse ehitatud kõikvõimalikud palkidest reilid, mida osavamad meist ka libistasid. Mina tunnistan ausalt, et need käisid minul üle jõu ja jätsin sinna paika. Endal oli tagasilöök reedel kui Breck'is käisime, sest seal sai esimene korralik kukkumine tehtud. Boksi libistades läksid asjad veidi valesti ja kukkusin otse näoga vastu metalltoru. Õnneks oli peas kiiver, mis päästis hullemast, kuid siiski tegemist keskmise peapõrutusega ning parem õlg ja põlv said viga nii et järgmine päev pea valutas veidi ning kätt ei saanud liigutada. Kiiver läks ka kahjuks katki, nii et nüüd on vaja uus muretseda aga arvatavasti kui poleks mõra kiivrisse tulnud siis oleks ta pähe tulnud ja need tagajärjed kordades valusamad. Loo moraal: alati KANDKE KIIVRIT poisid ja tüdrukud.

Muidu oli ikkagi äärmiselt vinge nädalavahetus ja sai sõita erinevates kohtades ning palju uusi kogemusi. Muidugi oli vinge ka proffe vaadata laupäeva õhtul Slopestyle'i finaalis, kus sellised tüübid nagu Andreas Wiig (kuld), David Benedik (hõbe) ja kõik teised prod väga hullult rippisid. David lõpetas oma vooru double cork 1260'ga!, mida oli suurepärane oma silmaga tunnistada. Sellist asja lähemal ajal vist ei näe. Nojah, muidugi kahe nädala pärast on X-Games Aspenis, nii et siis näeb vist jälle.

Igatahes on sinna aega ja nüüd paras hetk aeg maha võtta ja vaadata, mis koolis toimub. Arvan, et paar päeva puhkust kulub ära ja siis on vaja uuesti sõitma minna. Praeguseks aga lõpetan ning loodan, et kodumaal ikka ka külma tuleb ning see talv lund näha saab, sest siin on seda päris palju. Saadaks kasvõi postiga teile aga kardan, et ei mängi välja, nii et peab lihtsalt ilmataadi peale lootma.