Siiasinna

Tere, inimesed!

Nüüdseks siis juba pikemat aega õnnelikult kodus. Tõesti õnnelikult, sest hea tunne oli tulla tagasi kodusesse Denverisse ja näha juba tuttavad paiku ja nii koduseks saanud mägedega maastikku. Nagu harilikult ikka, sest kuigi reis oli tõesti enneolematult kihvt ja sai näha nii mõndagi uut ning tutvutud erinevate inimestega (kõige kaugem kas Austraalia või Argentiina esindajad ja koduseimad vestlused ühe rootslasega) on ka kodus lebotada mõnus.

Lebotada tegelikult väga palju pole saanud, sest siin tagasi olles on küllaltki kiire olnud. Põhiliselt ikkagi mäel käimisega, nii et kerge väsimus on ikka veel sees. Õnneks on tervis nüüd jälle normis sest tagasi jõudes hakkas veidi virgudama aga oli ka põhjust - nii 30C soojusest ja ookeanist ja palmide juurest tagasi miili kõrgusele ja meetri sügavuse lume hulka oli päris raske katsumus. Lund on siin nüüd tõesti päris palju, räägitakse viimase viie aasta rekordist kuid seda kahjuks ainult Denveris, mägedes on olukord "normaalne". Siiski tähendab see rohket paudrit ja väga mõnusaid sõiduelamusi. Nüüd, kus esmatutvus on tehtud on paras aeg tõsisemalt sõitma hakata.

Seda sai täna kindlasti midagi uut proovitud ning abiks tuli Burton ja nende demo tuur Winter Parkis. Võimalus proovida kõike, mida Burton toodab alates kinnastest kuni täis lauakomplektideni välja. Minu saagiks langes esimesena Tadashi Fuse signatuur laud koos Carteli sidemetega. Parim laud millega kunagi sõitnud olen, väga väga funnimise laud, sidemed ok aga mitte väga mugavad, vajvad harjumist. Teiseks valikuks oli Custom X 152 koos C60 sidemetega (ainult laua hind on surfis 11390.- ja neid sidemeid polegi valikus). Mõnus kogu mäel sõitmise laud. Kraad jäigem aga samas ka kiirem ja pööretel veidi mõnusam. Ning lõpetuseks proovisin enda lauda C60 sidemetega, mis andsid päris palju juurde (arvestades, et tegemist on parimatega, mis Burtonil pakkuda, siis on päris loogiline). Igatahes uusi kogemusi ja muljeid Burtonilt päris palju. Muust kõigest saan üle aga Tadashi laud oli ikka da sh*t.

Igatahes nüüd päris väsinud jälle pikast päevast ja tuleb veel pikem öö. On meile ju aastavahetus alles jõudmas. Homme on võimalus ehk sõitma minna, nii et seekordne vahetus möödub päris rahulikult arvan.

Head uut ja kohtumiseni kõigiga veel sel samal aastal - aastal 2007!

Kuhu kyll maailm joudnud on? (ret. kys.)

Lennujaama ahvid votsid mu sampooni ara.

Tagasi SFis. Tagasi ootamas. Soundtrack 'The Doors - People Are Strange'.

Pau

Tegelikult tähendab see havaii slängis "läbi, valmis, lopetanud" mitte meie koigi ühist sopra Pärtlit. Vabandust Päu.

Igatahes minu imeline reis imedemaal(e) on läbi saamas ja kodune Denver pea kumab oma läheduses. Hetkel olen siiki veel Honolulus ja votan viimast Waikikist ja möllust, mille käigus juhtusin käima ka Diamond Headi tipus, kust avanes koigele imeline vaade.

Eilsest on seljataga imeline lohetamise päev. Sain proovida veel järjekordset lohet ning rippisin kohalikku lohe randa 8sase Naish Boxeriga. Väga maru oli, sai soitmise tunde korralikult kätte ning ei tundunudki ennast enam nii kohmakalt vorreldes koigi teiste soitjatega. Muidugi mitte vordsena sest kui mina merel triibutasin ja korraks korvale vaatasin, siis nägin päris mitut tüüpi ohus lihtsalt rippumas. Enda sooritusega aga jäin ka igatahes rahule ning nüüd saan puhta südamega öelda, et olen Mauil toesti lohega soitnud/surfanud mitte ainult jubedalt tuule käest pasunasse saanud.

Nii et kokkuvottes Mauist väga head mälestused. Ja üldse kogu tripist kuid ootan juba vaikselt Denverisse tagasi joudmist. Viimased uudised sealt räägivad, et viimaste päevade lumetorm on olnud nii piisav, et nad pidid lennujaama sulgema ja linn upub lumme. Järelikult on asi veelgi parem mägedes ning lopuks peaks mäed avatud olema 100% koos koikide parkide, paipide ja friiraid pindadega. Nüüd vaja veel ära kannata moni päev San Franciscos ja alla tagasi piletite soolane, kohe väga soolane, hind (joulud ja värgid ja sellega kaasnev kaos). Suured tänud vanematele ja vanavanematele, kes mulle alati abiks on olnud ja seekordselgi ettevotmisel mind toetasid.

Crash test dummy

Viimased paevad on kyllaltki huvitavad olnud aga ei hakanud paris igat syndmust ka siin postitusi tegema ning inimesi arritama.

Igatahes yleeile kaisin kite'imas. Ja kohe korralikul, nii et koik oli olemas - sain enda kasutada 8sase Best Nemesis lohe ja laenasin ka lauda ja trapetsit ja valmis ma olingi. Ja sama moodi oli ka tuul. Tegemist oli 15-17m/s puhuva tuulega nimelt. Motlesin et 8ane on piisavalt vaike ja lendasin peale. Ja siis lendasin minema. Sain soita paarsada meetrit kui tuul tuli nurga tagant valja ja tugevnes ning minu minema pyhkis. Jargmise minuti jooksul kogesin korgemaid ohulende kui kunagi kunagi varem, millele kiiresti jargnesid koige karmimad kukkumised. Paar faceplanti olid ikka vaga vagevad ning parast seda otsutasin, et nyyd on aeg see jama lopetada ja bodydragisin ennast kaldale. Koik laks onnelikult ja keegi ega miski eriti viga ei saanud, peale minu kergelt haavatud uhkuse kuid siiski olin rahul sest tegemist ikkagi ju maailma vingeima surfamis kohaga ning sain ka polvele havaii tatoveeringu ehk siis monusad kriimustused korallidest, millest yle libisesin.

Kuna reede oli paris adrenaliinirikas siis laupaev oli selline kerge loogastumine. Kaisime purjetamas ja snorgeldamas Molokini kraatri juures. Vaga monus ja lebo. Vesi oli selge ja paike oli valjas nii et veealune maailm vaid ootas avastamist. Kokku sai naha igast toredaid elukaid nagu delfiine, meri kilpkonni, isegi vaalu ja muid tuttavaid kalu kalapoeg Nemo seiklustest. Monus loogastumine ja purjetamine.

Tana oli selline kergem eksursiooni paev, mis viis Maui pohjakaldale ja Ho'okipale. Seda kohta lihtsalt pidin nagema. Ohtu lopetuseks kerge laiv muusika kohalikus iiri pubis.

Shaka!

Maui Magic!

Aloha!

Hetkeks on siis lopule joudnud esimene taispikk paev Mauil. Alustuseks aga kerge tagasivaade.

Eile sai kaidud ara Oahu North Shore'il ja vaadatud veidi suuremaid laineid kui Eestis isegi suurimate sygistormidega leida on. Kohe paris palju veidi suuremad. Kahjuks on Pipeline Masters yritus seal samas rannas kus kaisin neljapaeval ning sellest jaan ilma. Pole hullu, siin on piisavalt tegemist.

Eile ohtul joudsin Mauile, kus veedan oma jargmise nadala ja lubab tulla paris vinge nadal. Alusteks nagin oma esimese vaala, taitsa elus ja vabas looduses ja puha. Hetkel on siin pohiline vaalajalgmise hooaeg nii et laupaeval lahen purjetama ja lahikontakti otsima. Siiski oli paeva tipp hetk kite! Sain proovida yhe kohaliku 12 ruudust Best Waroo bow lohet, mis oli vaga tore kogemus. Esialgu kyll bodydrag'i sest lohe vooras ja tunnetus hoopis teine kui enda lohedel kui siiski vaga vahva. Ainult shortsid ja trapets, muud pole midagi vaja sest soe on. Kuid liiga soolane. See ei ole vaga tore. Igatahes loodetavasti saan lahematel paevadel ka korralikult soitma. Tegemist on ja kokkuvottes on vaga vahva. Pean vist valjamineku tegema ja endale mingi tugevamat sorti paevitus kreemi ostma sest nahk on taitsa valus juba. Oh jah, raske elu.

Jaksu kodustele ja valjamaistele.

Aloha ehk esimene ohtu Oahul

Lopuks ometi SFist minema ja kuhugi korralikku kohta. Ja kui palju korralikum Honolulu on. Sellest tuleb kas pikk postitus, sest nagu aru saada on esmamulje väga hea, voi siis lühike, sest ei ole sonu et koike kirja panna.

Hetkel olen ühe sobra sobra juures (sakslane ja seepärast on olemas luksused nagu ä, ö ja ü) ning kohe Waikiki ranna korval. Algus oli juba väga meeldiv, sest sain tema käest ka oma esimese Lei (see lillepärg, mis kaela riputatakse), ehtne värk. Rand ise on kyllaltki kitsas kuid see eest päris pikk ja täitsa ilus, peenike liiv ja rohekas-sinine vesi. Saab kohe öelda, et hoopis teine koht kui California ranniku rannad (mitte et neil midagi viga oleks). Tegin mööda randa esimese jalutuskäigu, katsusin vett ja homme läen arvatavasti ujuma ning istusin lihtsalt liival ja vaatasin päikeseloojangut. Koik on chill ja lebo ja leidbäkk. Järgnes kerge jalutuskäik peatänaval, mis hetkel täitsa kenasti pühade meeleolus, kuid mitte midagi liiga jubedat ja ameerikalikku.

Homsed plaanid on siis kas suplus Waikil ja lebo rannas voi siis kui hästi läheb hommikul vara North Shore'i vaatama. Lained peaks päris suured olema hetkel nii et on mida vaadata. Ohtul on minek Mauile.

Hawai'i omab!

Peaaegu kohal...

Et sujuvalt alustada, peab mainima, et taaskord on paris pikk vahe sisse tulnud ja juba monda aega ei ole yhtegi sisukamat sissekannet olnud. Nyyd on igatahes aega rohkem ja oige hetk teha kerge tagasivaade, mis siis vahepeal toimunud on.

Hetkel San Franciscos. Selline natuke tyhi tiir tunne on, siin olnud nyyd juba neli paeva yhe kohapeal ja vaga palju nagu midagi teha pole. Linnal ise pole vaga viga aga arvestades, kust enne sai labi kaidud ja kuhu edasi lahen siis vist on arusaadav, miks SF'il midagi erilist pakkuda pole.

Selja taga on siis viimane loik meie tripist ja viimane loik 1. maanteest ehk see jupp LAst SFni. Pohjus miks ma mingile veidrale maanteele vihjan oma blogis on lihtne - see on koige seffim koht kus autoga voimalik soita. Liikudes sellel teel pohja jaab vasakule kaele tubli moni sada meetrit vabalangemist ja siis yks paris korralik suplsatus ookeani. Paremal kael on lihtsalt monisada meetrit seina. Igatahes tee oli vaga kihvt ja midagi sellist pole varem nainud. Parast LA'd sai kaidud vaiksemates teepealsetes kohtades nagu Santa Monica, Santa Barbara (yldse hasti palju santa'sid), Monterey, Big Sur'is (kus ka oobisime, mis oli vaieldamatult ilusamaid kohti kus siiamaani oobinud oleme, v.a. Grand Canyon ehk), Half Moon Bay (koduks legendaarsetele Mavericks'idele) ja muidugi Santa Cruz. Kuna Malibu beach oli kyllaltki pettumus sest mingit erilist Baywatchi moodi aktsiooni seal ei toimunud, siis oli Santa Cruz see eest vaga maru. Linnake ise oli kyll tyhi aga pohjus selgus hiljem - koik olid surfamas. Yritasin oma silmaga ka surfi muuseumi naha aga see oli tollel paeval kinni. Igatahes asus see kohe koige populaarsema surfikoha korval nii et oli muudki vaadata. Ja surfareid oli seal igas suuruses ja igast mootu. Aga kuna teised ei leidnud, et see nii ponev oleks siis liikusime edasi ja juba 5. ohtul olimegi SF'is.

Selle kuupaeva meenutamine on paris suur saavutus. Yldiselt ei tea ma kuupaevadest midagi, raakimata nadalapaevadest, nii et tripp on olnud paris ehtne. Nyyd siis tiksunud siin linnas moningad paevad ja ara nainud kurikuulsa Alcatrazi vangla ja soitnud kurikuulsa trammiga. Tramm on ka just kurikuulus, sest nad nouvad $5 yhe soidu eest. Paris korralik roovimine. Yle yldse on raha siin reisil paris palju kulunud, just oobimise peale. Selleparast olen nyyd nadal aega korralikul kiirnuudli dieedil olnud. See on vist pohjus miks ma viimased hommikud veidrat metalli maitset kurgus tundnud olen, sest kuigi suureparaselt isuaratavad ja maitsvad siis ei ole nad tuntud oma vitamiinide ja muude vajalike ainete sisalduse poolest. Selleparast tegin tana valja mineku ja ostsin paki mahla, taielik luksus. Maitses vaga hasti. Aga ylidselt on siin on olnud selline tiksumine, mis on iga paevaga minu jaoks arevamaks muutunud. Seltskond on laiali vajunud (tana lahkusid David ja Elizabeth, nii et nyyd on meid hetkel koos ainult kokku kolm) ja koik liiguvad oma teed. Minu tee viib mind jargmisena Hawaiile! Siiamaani on raske uskuda, et seda kohta viimaks oma silmaga ka naha saan. Homme hommikul valjub mu lennuk Honolulu, Oahu poole, kus ka esimese oo veedan. Parast seda on otse Mauile. Suured tanud Welixile, kes mind kohaliku surfariga tuttavaks tegi, kes oli nii lahke, et oli nous mind ka majutama. Terveks nadalaks. Nii et nadal aega Mauil. Vahva. Ilm on seal hetkel 27C juures ja paike on vahelduva eduga koguaeg valjas. Jah, taitsa veider, siin on kaks viimast paeva sadanud. Esimesed vihmad meie kogu reisi juures kui oleme teel olnud nyydseks nii kaks nadalat. Paris pahur olin kui ei saanudki enam shortsides ringi kaia. Jah, tean, olen hellitatud. Ja Maui ei tee asja paremaks. Igatahes lisaks rannas lebotamisele loodan ka midagi kasulikku teha, naiteks ehk saan surfamist proovida voi kite'iga paar soitu teha, eks nais. Igatahes koik on vaga lubav ja yritan mingeid kindlaid plaane mitte teha, sest no kuule, Maui ikkagi. Kui sa seal oled siis ei ole mingeid plaane vaja. Igatahes nagu aru saada on, siis see on minu reisi viimane ja koige korgem sihtmark, see, mida nii kaua nyyd oodanud olen.

Parast nadalakest Mauil lahen tagasi Oahule ja vaatan, mis sealsel pohja kaldal toimub. Mingi hetk peaks seal olema legendaarne Vans Triple Crown surfi voistlus, nii et kui veab, siis naeb maailma parimaid soitjaid koos. Mitte et neid vist yle Hawaii igal pool ei leiduks. Parast seda tagasi ja ruttu ruttu "koju" Denverisse. Tapselt ei tea veel kuidas aga midagi motleb ehk valja.

Olge vahvad ja aloha.