Nii tore kui ilmajaam ja ilmataat koostööd teevad.

See postitus läheb taaskord sinna 'need-väiksed-aga-mõnusad-asjad-mis-siin-on' kuhja, sest ilmateade peab siin paika, mitte nii nagu Eestis, kus EMHI onud ja tädid lükkavad nelja päeva prognoosi puhul copy-paste'i peale ja lubavad koguaeg 3-7 m/s puhanguti 10, vahelduva pilvisusega ja võib sadada, aga ei pruugi. Sooja on ka aga mitte igal pool, sest mõnel pool võib külmem olla.

Sellepärast tundus kergelt veider kui eile käisin veel t-särgis ringi ja nautsin temperatuuri sinna 20C kanti ning kuulsin, et ilmateade oli lubanud öösel kuni 20cm lund. Hommikul tegin silmad lahti ja näe - hundist räägid ja lund sajabki. Kui nii jätkab siis on paari tunni pärast kõik need 20cm täiesti olemas.

Peab vist nädalavahetusel sõitma minema. Jälle.

Muuvi

Nüüd on ka Burtoni vimased üllitised kinolinal nähtud. Kui detailidesse laskuda, siis oli tegemist Burtoni "For Right or Wrong" tuuriga, mis algas Jaapanis ja lõppeb kuskil Euroopas. Kokku näidata kolme teost, millest üks siis pidavat õige film olema ja teised lihtsalt vidijod. Eelnevalt mainitud oligi siis see põhifilm, mis oli selline veider segu lauafilmist ja dokumentaalist, vaadates, kuidas Shaun White olümpiale sai ja mis ta seal tegi ning kuidas samal ajal teised vennad lihtsalt kuskil mägedes sõitsid või reili libistasid. Ehk siis selline kerge vastandamine spordi ja sõitmine-sõitmise pärast meetodi vahel. Täitsa huvitav oli. Teine teos oli kohalik Colorado üllitis nimega "When in Doubt... Lay it Out", mis vaatamisrõõmu poolest alla ei jäänud, kuid näha oli, et lumelauanduse gigant oli enda filmi ikka palju rohkem investeerinud, sest see andis esimesele rohkem filmiliku ilme kui teine oli lihtsalt video. Viimasena linastus, taaskord Burtonil, "Guy in the Sky", mille DVD uhkeks omanikuks minagi sain, sest hiljem jagati nänni. Minu saagiks sai DVD, 2 särki ja postrid, kus sellised prod nagu JP Solberg, Mason Aguirre, Frederik Kalbermatten, Heikki Sorsa ja Gabi Vitteri mulle jõudu ja lusti soovivad ning oma nimedki alla panid. Omamoodi kogemus oli ka neile kõigile tähthaaval oma nimi ette lugeda, sest igale poole tahtsid mingid c'd ja muud veidrad tähed tekkida, millel ei ole mingit seost minu nimega. Igatahes vahva oli.

Teine äärmiselt meeldiv seik, mis silma jäi, oli see, et paljud kohad, kus kaadrid olid üles võetud, saavad ka minu poolt vallutatud. Ehk siis isegi prod harrastavad neid mägesid, mis nüüd minu koduõuel.

Kõik siiamaani on kinnitanud ainult üht - saab tulema erakordne hooaeg.

Hooaja algus vol.2

Mõtlesin taaskord uuendada enda blogi ja anda väike ülevaade, mis siin toimumas.
Reedel käisin kooli võistkonna hokit vaatamas. Olen vist maininud, et siinne võistkond on 2004&2005 aasta kõrgeima liiga meistrid, nii et see on siin kõval tasemel. Seekord kahjuks kaotasime 2-1, kuid üks mäng on samavõistkonnaga veel, loodetavasti saame oma revansi. Samas oli mäng päris nauditav ning otseloomulikult olime õpilaste oma sektsioonis, mis oli päris vahva. Ülikooli sporti suhtutakse tõsiselt, nii et meeskonnavaim publiku seas oli maru.

Reede õhtul/öösel sadas lund jälle. Minu jaoks eriti hea uudis, sest eile (laupäeval) käisin sõitmas jälle. Taaskord samal liustikul, kuid olukord oli päris palju muutunud - lund oli metsikult. Mägedes on ikka ehtne talv juba. Niisiis olid pauder ja kõik muud mõnusad värgid kohal. Ilm oli aga päris tuisune/tuuline, nii et tipus väga kaua polnud. See eest saime all pool puude vahel päris mõnusat sõitu teha. Äärmiselt nauditav freeride'i teema. Aga kuna seal all olid küllaltki suured kivid, siis ilusa lume alt tulid paar päris koledat üllatust välja. Nüüd on laua põhi parajalt retsi saanud, arvestades, et see on talle esimene korralik hooaeg. Aga ma vist juba olen selle mõttega leppinud, et see aasta võtan temast viimast ja ehk tuleb ta pärast seda välja vahetada. Eks näis.

Täna lähen Burtoni filmi linastusele siin Denveris, mis saab päris äge olema. Kõik bossud filmist on kohal, nii et saab nänni ja autogramme jne.

Olukord on päris palju muutunud pärast eelmist korda.

Selline väike väli, kus kruisida sai.

Tegelt ütleks selle kohta, et liigne agarus on ogarus, sest maandumisel ei olnud kohe üldse piisavalt lund vaadates hiljem seda auku, mis ta tekitas. Kõik läks õnnelikult seekord.

Minu blog, minu pildid, pildid minust. Loogiline.

Karga, karga see on esimene lumi!

Natuke küll modifikeeritud laulusalm kuid siiski väga tõsi - täna hakkas ka Denveris (linnas iseenesest siis, mitte ainult mägedes) lund sadama. Ja päris korralikult. Nii et täpselt 10 päeva kulus selleks, et minna üle 26C kraadilt ja päikselt lumele. Selline lühike sügis istub mulle väga hästi.
Veel lubati, et selle nädalaga saab Vail (üks parimaid suusakeskuseid siin pool lompi) kuni 24 tolli lund. Nii et avatud suusakeskuseid tuleb siin juurde nüüd nagu seeni Eesti metsades pärast vihma.
Lisaks läheb veel rispekt Marko Luhamaale hea töö eest Tampere MMil. Palju õnne, Marko!



Puu. Lumesajus.
Rattahooaeg on nüüd vist läbi.

Aga mõned ei taha vihjetest hästi aru saada.


See torniga on tegelt meie spordikompleks mitte kirik. Eesplaanil võrgu taga on lacrossi väljak.

Uued kõrgused

Tere, tere kõik kallid lugejad sügisesel Eestimaal!

Alustame siis headest uudistest - siin on alanud esimesed suuremad lumesajud. Vähemalt mägedes. Laupäeval matkates sain päris korralikult lumega kaetud. Aga sellest kohe, lihtsalt märkuseks, et esimene suusakeskus on nüüd avatud. Sain juba kutse kolmapäevaks A-Basin'isse aga kahjuks on täpselt samal päeval mingi töö ühes aines nii et see nädal veel jääb ära. Kindlasti aga järgmine nädal. Viimane suurem sündmus oli oma esimese 14er'i vallutamine see laupäev. Üks vingemaid asju, mis siinmail teinud olen. Tegemist oli Gray's Peak'iga ja kõrguseks 14 270 jalga. Matk algas kuskil 10 000 jala peal asuvast parklast, kus siis mööda väikest rada tipu poole rühkima hakkasime. Üles jõudmine võttis aega kuskil 3h. Pikkust ma ei oska öelda aga nii palju võin puhtast südamest öelda - raske oli. Rada lookles edasi-tagasi mööda mäekülge ja õhku jäi igahetkega vähemaks. Camelbak tuli äärmiselt kasuks, sest ilma oma 3L veeta oleks päris surnud olnud. Ja vett kulub sellisel retkel väga palju. Üles jõudes oli vaade kõike seda vaeva väärt. Midagi sellist polnud varem näinud (tühjendasin ka põit ja see oli kõige kõrgem kergendus mis olnud, lihtsalt nii vähemärkuseks). Jäädvustasin oma nime kuhugi paberile ja varsti pannakse kogu nimekiri kuhugi netti üles kõigist, kes kuskil 14se tipus käinud. Mingi 10 aasta pärast. Üleval olles oli kerge lõuna, väga ameeriklaslikult peanutbutterjelly võilevad, ja siis alustasime matkamist tagasi alla. Tagasi teel hakkas veel lund sadama ja kuna raja ülemine osa oli lumel, siis inimestel, kes lihtsalt tennistega olid, oli päris suuri raskusi alla saamisega, sest nad kippusid kividesse libisema. Lumesadu oli väga korralik ja sain täielikult lumega kaetud. Vahva. Alla jõudmisele kulus veidi üle 2h. Põnev juhus oli ka see, et sellel reisil kohtasin siinset soomlast - Antti. Mingi Soome kutt, kes Colorados elab ja poole kohaga töötab ja poole kohaga õpib. Sai soome keelt rääkida ja ta oli väga üllatunud, et keegi tema kodukohas Rovaniemis on käinud ja temaga ühist keelt oskab. Täitsa tore vend ja ei räägigi inglise keelt nagu Mika Häkkinen. Lubas mind üks hetk sauna ka viia, mida ma väga ootan. Suure sauna sõbrana tunnen sellest mõnusast põhjamaade tavast väga puudust. Nii et retk oli kena ja väga mõnus kogemus.

Ei viitsi enam päris romaane siia kribada, nii et piirdun nüüd lühemate kommentaaridega.

Nautige pilte ja olge muhedad.

Sihid silme ees. Minu sihiks oli seekord vasakpoolne tipp.

Kui lähemalt vaadata, siis on näha neid väikseid sipelgasuurusi inimesi liikumas üles mööda kitsast rada.

Poolel teel üles. Alustasime sealt alt puude juurest (tume laik pildi keskel üleval).

Eesti on kohal!

Ja eestlane, kes ta sinna tõi.

Panoraam vaatest üleval.

Alla tagasi minnes sattusime lumepilve. Just sellise tüübi pärast nagu pildilt näha.

Peaaegu all parklas tagasi. Pange tähele, et lund sajab päris kenasti.

School food is good food.

Täna sain ma aru, miks Chef'il South Park'ist seinal selline silt on - siin on tõesti koolitoit hea. Olen seda juba maininud aga täna oli pasta asemele Banana Split Bar. Mis tähendas, et kõik said endale ise ühe "banana split'i" valmis meisterdada. Need, kes ei tea, mis see on, siis see on äärmiselt hea magustoit jäätisest. Kõik võimalikud kastmed, puuviljad jne. Oivaline.

Teine päeva tipphetk oli see, kui majandusmõtte ajaloo tunnis sain teada, miks mulle majandusteadus meeldib - sest see on nii muhedalt absurdne. Nii et kõik, kes oskavad hinnata head absurdi huumorit näiteks, olete teretulnud majandusteaduse osakonda. Tartus on see vist Narva mnt. 4 kui ma ei eksi.

Läks!

Täna on suurepärane päev siin Denveris. Ilm oli ilus, linnas taaskord 28C juures ja mina... ja mina käisin lauaga sõitmas!! Jah, kallid lugejad - hooaeg on alanud. Inimestele, kel veidi pikemad juhtmed või kellel läks lihtsalt kadudest silmanägemine ära, olen nõus seda kordama - lumelaua hooaeg on alanud! Oli mõnus ja soe päev ning täna tegin oma esimese retke kohalikule liustikule (St. Mary's glacier). Kuna terve nädal oli päris soe olnud, siis paudrit seal enam kahjuks polnud nagu ma eelmise nädala kohta kuulsin. Aga targad onud ja tädid meteoroloogid on ennustanud mägedes lumesadu alates kolmapäevast ning kui hästi läheb siis ehk järgmine nädal saab ka pauderis möllata. Seekord sai lihtsalt esimesed triibud lumel tehtud ning tunnetatud, kuidas laud jalge all tundub. Natuke ka reili lihvitud.
Igatahes kuna see on päris suur pauk kõigile talispordisõpradele, siis ma rohkem ei kirjuta ja lasen teil seda uudist rahulikult seedida. Paar pilti siiski panen ka üles. Lihtsalt teie õrritamiseks.
Kena sügist teile kõigile!

Vaade alla poole tee pealt üles. Ja sinna sai ainult matkates; 45min lihtsalt mäkke kõndimist.

Yup. Mina lumel, valmis laskuma.

Tee alla, küllaltki kitsas mõnigates kohtades kuid siiski äärmiselt nauditav.

Seal üleval oli veel päris palju rahvast. Kolm nooremat tüüpi olid ka DU'st.


Vaade üles. Selja taha jäävad paar reili ja kikker.

Mmh... lauad.

Irie

Tervitused taas minu poolt.

Kuigi Welix juba andis kerge ülevaate, mis siin toimunud on, siis lisan enda poolt veel mõned selgitavad märkused, mis ehk loovad veidi konstruktiivsema pildi siin toimunust. Arusaadavalt oli Welixil kiire ja palju uusi kogemusi, nii et mõni võis kahe silma vahele jääda.

Kogu nädal sai alguse esmaspäevast nagu nädalad ikka harilikult (siis teisip, kolmap jne.) Lihtsalt sel esmaspäeval jõudis siia Tomi vend Scott, kes lihtsalt külas, ja Dave'i kaks sõpra Seb ja Theo, kes on rännanud läbi Lõuna-Ameerika ja nüüd jõudis kord U, S and A'ni. Neljapäev jõudis siia ka Welix, kes arvatavasti ei vaja tuvustamist, ja Scotti kaks sõpra James ja Matt, kes alustavad oma maailma turneed põhja poolt, et liikuda edasi lõunasse ja siis Aasiasse jne. Kogu tripp peaks olema umbes 1 aasta. Nii et kokku sattus väga põnev seltskond, erinevate taustadega. Mainimata seda, et nad sattusid kokku kõik meie 4-toalises ühika boksis ehk siis siin oli 10 inimest kellest 7 olid inglased. Katsumus aga siiski kõik lahenes õnnelikult.

Nädala sees üritasin teha ära kõik akadeemilise, sest kartsin et nädalavahetus tuleb tei-si-ti (nagu "see kevad" Karl Madise laulus Hans H. Luige pulmas, kus viimane võttis Selle endale naiseks. Jah, Selle võttiski aga see on juba teine teema). Igatahes ei vedanud mind mu (õlle)kõhutunne alt ja kogu jämm algas neljapäeval. Lisaks sellele, et oli ametlik nädalavahetuse algus kogu campuses ja kogu meie reisiseltskond oli koos, oli tegemist ka Sebi 21 sünnipäevaga. Pruugitud sai mõningates kogustes nii ja naa suguseid jooke lõbusate kaartimängude seltis ning liigutud edasi mingile majapeole. See oli üks esimesi toredaid pidusid, sest sealne rahvast polnud nii mõttetu (loe: liiga ameerikalik) nagu tavaliselt. Igatahes nalja sai kogu raha eest kuni Seb varsises kõikide kohustuslike tervituspitside ja mängude nagu 'keg stand' all, mis tähendas seda, et ta viidi tagasi ühikasse. Sealne seltskond ei olnud aga väga õnnelik, et peavad sellised konditsioonis inglast majutama ning välja kutsuti kõrgemad jõud. Seb viidi ära ja teda ei näinud enam veidi aega. Lugu siiski lõppes väga õnnelikult ja keegi ei saanud kannatada. Täpsemad detailid jätan praegu osapoolte huvides märkimata, kui keegi tunneb huvi, siis võib lisainformatsiooni küsida. Igatahes märkusena nii palju, et sünnipäeval mõõdeti alkoholi sisalduseks veres .49; ma ei ole selles küll päris kindel, mis see meie standardite järgi peaks olema aga kuulduste järgi arvan et 4.9 promilli. Hommikul teda igatahes veel välja ei lastud haiglast, sest tase oli veel liiga kõrge. Igatahes õhtuks oli ta end kogunud ja kõik tiptop. Lõpp hea, kõik hea.

Reede läks enamasti taastumise peale ja siin niisama ringi tiksumisele. Laupäeval käisime väikses linnakeses Denveri kõrval nimega Boulder, mis ümbruskonnas kerge hipi mainega. Seal oli mingi tänavalaat ja hiljem sattusime ka kontserdile, kus mingid tüübid Jamaikalt kogusid raha meditsiini jaoks Jamaikal. Tegemist oli otseloomulikult regge üritusega ja väga heaga veel muide. Kollektiiv oli ikka nii ehe, et Eestis võiks sellist otsida vist ainult Jazzkaarelt. Kui sealtki. Pühapäeval oli siis enamustel lahkumise aeg. Wel lendas endas edasi Suurt Õuna kaema üheks ööks, et siis lõpuks koju jõuda. Seb ja Theo läksid edasi Vegasesse, et samuti koju minna pärast seda, sest ka nende reis oli lõppemas. Muidugi sai igal õhtul veel otsitud erinevaid pidusid ning ära käia nii korbis kui veel majades aga need olid nagu olid. Märkimist väärib vist veel väike seik korbipeolt, mis kangesti kolledž-muuvit meenutas: kui (arvatasti) meeste tualetti urineerima läksin siis kuulsin ühes kabiinis kahte isikut suguühtes. Mõtlesin, et nüüd olen küll USA pidudel kõike "näha saanud" ja et pissin kähku ära ning siis tagasi teiste juurde. Kui olin käsi pesemas väljusid aga nimetatud indiviidid kabiinist ja ülla-ülla: mõlemad olid neiud. Vot selline lugu ja tegemist pidi olema ikkagi meeste vetsuga, sest sinna sisenes veel meesterahvaid kui olin väljumas.
Nüüd on aga jälle koolinädal ning lõbusates üritustest on saanud vaid mälestused. Uued tunnid ja uued koolitükid. Algus on küll edukalt tehtud, sest esimene kodutöö majanduses sai omatud: 100%. Eks näis kuidas mul esseega läks. Hetkel ootan oma kaamerat, et saaksin päris oma suva järgi pilte teha ning nendega paremini ümber käia.

Tervitused kodumaale ning üritage ikka virgad ja krapsid olla vaatamata sügisele. Siin on lehed oma tuhandetesse toonidesse värvumas aga ilm on õnneks ikkagi sinna 26-27C kanti. Muhe.

Rispekt.

Leia pildilt eestlane/eestlased.

Sellele mängule ma kahjuks ei jõudnud aga järgmisele kindlasti. Kohalik hoki on siin päris tegija, sest 'meie' võistkond oli ülikoolide I divisioni meister 2004&2005.

Regge ja jämm.

Laat Boulderi peatänaval.

Parimad pojad.