Uued kõrgused

Tere, tere kõik kallid lugejad sügisesel Eestimaal!

Alustame siis headest uudistest - siin on alanud esimesed suuremad lumesajud. Vähemalt mägedes. Laupäeval matkates sain päris korralikult lumega kaetud. Aga sellest kohe, lihtsalt märkuseks, et esimene suusakeskus on nüüd avatud. Sain juba kutse kolmapäevaks A-Basin'isse aga kahjuks on täpselt samal päeval mingi töö ühes aines nii et see nädal veel jääb ära. Kindlasti aga järgmine nädal. Viimane suurem sündmus oli oma esimese 14er'i vallutamine see laupäev. Üks vingemaid asju, mis siinmail teinud olen. Tegemist oli Gray's Peak'iga ja kõrguseks 14 270 jalga. Matk algas kuskil 10 000 jala peal asuvast parklast, kus siis mööda väikest rada tipu poole rühkima hakkasime. Üles jõudmine võttis aega kuskil 3h. Pikkust ma ei oska öelda aga nii palju võin puhtast südamest öelda - raske oli. Rada lookles edasi-tagasi mööda mäekülge ja õhku jäi igahetkega vähemaks. Camelbak tuli äärmiselt kasuks, sest ilma oma 3L veeta oleks päris surnud olnud. Ja vett kulub sellisel retkel väga palju. Üles jõudes oli vaade kõike seda vaeva väärt. Midagi sellist polnud varem näinud (tühjendasin ka põit ja see oli kõige kõrgem kergendus mis olnud, lihtsalt nii vähemärkuseks). Jäädvustasin oma nime kuhugi paberile ja varsti pannakse kogu nimekiri kuhugi netti üles kõigist, kes kuskil 14se tipus käinud. Mingi 10 aasta pärast. Üleval olles oli kerge lõuna, väga ameeriklaslikult peanutbutterjelly võilevad, ja siis alustasime matkamist tagasi alla. Tagasi teel hakkas veel lund sadama ja kuna raja ülemine osa oli lumel, siis inimestel, kes lihtsalt tennistega olid, oli päris suuri raskusi alla saamisega, sest nad kippusid kividesse libisema. Lumesadu oli väga korralik ja sain täielikult lumega kaetud. Vahva. Alla jõudmisele kulus veidi üle 2h. Põnev juhus oli ka see, et sellel reisil kohtasin siinset soomlast - Antti. Mingi Soome kutt, kes Colorados elab ja poole kohaga töötab ja poole kohaga õpib. Sai soome keelt rääkida ja ta oli väga üllatunud, et keegi tema kodukohas Rovaniemis on käinud ja temaga ühist keelt oskab. Täitsa tore vend ja ei räägigi inglise keelt nagu Mika Häkkinen. Lubas mind üks hetk sauna ka viia, mida ma väga ootan. Suure sauna sõbrana tunnen sellest mõnusast põhjamaade tavast väga puudust. Nii et retk oli kena ja väga mõnus kogemus.

Ei viitsi enam päris romaane siia kribada, nii et piirdun nüüd lühemate kommentaaridega.

Nautige pilte ja olge muhedad.

Sihid silme ees. Minu sihiks oli seekord vasakpoolne tipp.

Kui lähemalt vaadata, siis on näha neid väikseid sipelgasuurusi inimesi liikumas üles mööda kitsast rada.

Poolel teel üles. Alustasime sealt alt puude juurest (tume laik pildi keskel üleval).

Eesti on kohal!

Ja eestlane, kes ta sinna tõi.

Panoraam vaatest üleval.

Alla tagasi minnes sattusime lumepilve. Just sellise tüübi pärast nagu pildilt näha.

Peaaegu all parklas tagasi. Pange tähele, et lund sajab päris kenasti.