Ma olen Eestist. See on seal Itaalia ja Türgi vahel.

Esialgu oli veidi imelik kui orientation'il räägiti kultuuri šokist, seletati mõiste lahti ja otseloomulikult anti ka juhised, millise nõustaja pööle pöörduda kui see meid tabama peaks. Siiamaani tundus see naljakas kuni... kuni ma juhtusin lähemalt suhtlema inimestega ühel peol.

Kõik oli tore alguses. Päeval mängisime jalkat, seekord kaks tundi ja enesetunne oli juba palju parem kuid siiski mitte päris hea. Vaja veel trenni teha siin kõrguses. Pärast seda kutsusid paar kutti meid kuhugi peole. Plaanis oli küll mingit filmi vaadata ja rahulikum õhtu teha kuid otsustasime siiski läbi minna ja vaadata, mis toimub. Alguses oli äärmiselt vaikne kuid peagi hakkas inimesi juurde tulema. Üleüldse on siinsed peod rahulikud - inimesed käivad ringi või passivad puntides ja räägivad juttu. Kuskil on ka beiruti laud. Täielikult puudub aga muusika, nii et tundub nagu tegemist oleks mingi vaikse kogemusega. Rahvast tuli kokku siiski päris palju. Pärast mitmendat korda seletamist kus Eesti on hakkas asi juba ära tüütama. Et olukord põnevamaks teha mõtlesin välja jutu kuidas Eesti on Itaalia ja Türgi vahel ning võtsin kasutusele Simonilt õpitud šoti aksendi, sest seletasin et kunagi valitsesid meie maal just nemad - šotlased. Kõik naeratasid ja ütlesid, et see on väga põnev. Kurb oli veidi. Tegelikult ei osanudki täpselt öelda, mis oli, sest see oli naljakas aga ka kurb samal ajal. Lisaks veel häris mind tähelepanu, mille osaks langesid mu kaks inglise sõpra. Otseloomulikult oli tegemist aksendiga. Kõik olid sellest nii vaimustatud. Mina olen juba endale ameerikaliku versiooni külge pookinud, nii et need mõningased kommentaarid, et ma räägin inglise keel juba sama hästi kui ameeriklased ei ole enam kompliment. Peab siis midagi põnevamat hakkama harjutama, sest eesti keelt enam küljes ei ole ja inglise oma on ka rakse jäljendada, vähemalt terve õhtu küll.

Täna sai käidud ka ehtsat ameerika pesapalli vaatamas. Päris põnev oli. Kõik oli küll väga ameerikalik kuid siiski lõbus nagu harilikult spordiüritustel on. Olla kohal ja oma meeskonda toetada. See kord oli omadeks Colorado Rockies kes mängisid Washington Nationalsi vastu. Meie võit 13-9 ja viimast vooru ei lõpetatud ära sest meil oli piisav edu. Tore oli aga ma ei tea, kas ma uuesti pesapalli vaatama lähen, sest ega seal mängus eriliselt midagi ei toimunud, pigem selline rahulik seltskondlik ajaviide.

Homme hakkab kool ja pean professoritega rääkima minema, mis mu kursutest saab. Kohti veel on aga ma pean neile tõestama, et olen läbinud eelnevad kursused oma koduülikoolis. Samas väike maiuspala Simpsonite ja Family Guy sõpradele - alanud on uued hooajad. Just täna ja just 3h tagasi olid eetris uue hooaja tuliuued episoodid kuid kuna meie ühika telekatoas pole veel kaablit sees siis jäid need ära. Aga õige pea... Lisaks olen seda sõltuvust siin levitama hakanud ka oma boksis, nii et nüüd jälgime Family Guy'd kõik koos.

Olge muhedad ja põnevat kooli kõigile.