Irie

Tervitused taas minu poolt.

Kuigi Welix juba andis kerge ülevaate, mis siin toimunud on, siis lisan enda poolt veel mõned selgitavad märkused, mis ehk loovad veidi konstruktiivsema pildi siin toimunust. Arusaadavalt oli Welixil kiire ja palju uusi kogemusi, nii et mõni võis kahe silma vahele jääda.

Kogu nädal sai alguse esmaspäevast nagu nädalad ikka harilikult (siis teisip, kolmap jne.) Lihtsalt sel esmaspäeval jõudis siia Tomi vend Scott, kes lihtsalt külas, ja Dave'i kaks sõpra Seb ja Theo, kes on rännanud läbi Lõuna-Ameerika ja nüüd jõudis kord U, S and A'ni. Neljapäev jõudis siia ka Welix, kes arvatavasti ei vaja tuvustamist, ja Scotti kaks sõpra James ja Matt, kes alustavad oma maailma turneed põhja poolt, et liikuda edasi lõunasse ja siis Aasiasse jne. Kogu tripp peaks olema umbes 1 aasta. Nii et kokku sattus väga põnev seltskond, erinevate taustadega. Mainimata seda, et nad sattusid kokku kõik meie 4-toalises ühika boksis ehk siis siin oli 10 inimest kellest 7 olid inglased. Katsumus aga siiski kõik lahenes õnnelikult.

Nädala sees üritasin teha ära kõik akadeemilise, sest kartsin et nädalavahetus tuleb tei-si-ti (nagu "see kevad" Karl Madise laulus Hans H. Luige pulmas, kus viimane võttis Selle endale naiseks. Jah, Selle võttiski aga see on juba teine teema). Igatahes ei vedanud mind mu (õlle)kõhutunne alt ja kogu jämm algas neljapäeval. Lisaks sellele, et oli ametlik nädalavahetuse algus kogu campuses ja kogu meie reisiseltskond oli koos, oli tegemist ka Sebi 21 sünnipäevaga. Pruugitud sai mõningates kogustes nii ja naa suguseid jooke lõbusate kaartimängude seltis ning liigutud edasi mingile majapeole. See oli üks esimesi toredaid pidusid, sest sealne rahvast polnud nii mõttetu (loe: liiga ameerikalik) nagu tavaliselt. Igatahes nalja sai kogu raha eest kuni Seb varsises kõikide kohustuslike tervituspitside ja mängude nagu 'keg stand' all, mis tähendas seda, et ta viidi tagasi ühikasse. Sealne seltskond ei olnud aga väga õnnelik, et peavad sellised konditsioonis inglast majutama ning välja kutsuti kõrgemad jõud. Seb viidi ära ja teda ei näinud enam veidi aega. Lugu siiski lõppes väga õnnelikult ja keegi ei saanud kannatada. Täpsemad detailid jätan praegu osapoolte huvides märkimata, kui keegi tunneb huvi, siis võib lisainformatsiooni küsida. Igatahes märkusena nii palju, et sünnipäeval mõõdeti alkoholi sisalduseks veres .49; ma ei ole selles küll päris kindel, mis see meie standardite järgi peaks olema aga kuulduste järgi arvan et 4.9 promilli. Hommikul teda igatahes veel välja ei lastud haiglast, sest tase oli veel liiga kõrge. Igatahes õhtuks oli ta end kogunud ja kõik tiptop. Lõpp hea, kõik hea.

Reede läks enamasti taastumise peale ja siin niisama ringi tiksumisele. Laupäeval käisime väikses linnakeses Denveri kõrval nimega Boulder, mis ümbruskonnas kerge hipi mainega. Seal oli mingi tänavalaat ja hiljem sattusime ka kontserdile, kus mingid tüübid Jamaikalt kogusid raha meditsiini jaoks Jamaikal. Tegemist oli otseloomulikult regge üritusega ja väga heaga veel muide. Kollektiiv oli ikka nii ehe, et Eestis võiks sellist otsida vist ainult Jazzkaarelt. Kui sealtki. Pühapäeval oli siis enamustel lahkumise aeg. Wel lendas endas edasi Suurt Õuna kaema üheks ööks, et siis lõpuks koju jõuda. Seb ja Theo läksid edasi Vegasesse, et samuti koju minna pärast seda, sest ka nende reis oli lõppemas. Muidugi sai igal õhtul veel otsitud erinevaid pidusid ning ära käia nii korbis kui veel majades aga need olid nagu olid. Märkimist väärib vist veel väike seik korbipeolt, mis kangesti kolledž-muuvit meenutas: kui (arvatasti) meeste tualetti urineerima läksin siis kuulsin ühes kabiinis kahte isikut suguühtes. Mõtlesin, et nüüd olen küll USA pidudel kõike "näha saanud" ja et pissin kähku ära ning siis tagasi teiste juurde. Kui olin käsi pesemas väljusid aga nimetatud indiviidid kabiinist ja ülla-ülla: mõlemad olid neiud. Vot selline lugu ja tegemist pidi olema ikkagi meeste vetsuga, sest sinna sisenes veel meesterahvaid kui olin väljumas.
Nüüd on aga jälle koolinädal ning lõbusates üritustest on saanud vaid mälestused. Uued tunnid ja uued koolitükid. Algus on küll edukalt tehtud, sest esimene kodutöö majanduses sai omatud: 100%. Eks näis kuidas mul esseega läks. Hetkel ootan oma kaamerat, et saaksin päris oma suva järgi pilte teha ning nendega paremini ümber käia.

Tervitused kodumaale ning üritage ikka virgad ja krapsid olla vaatamata sügisele. Siin on lehed oma tuhandetesse toonidesse värvumas aga ilm on õnneks ikkagi sinna 26-27C kanti. Muhe.

Rispekt.

Leia pildilt eestlane/eestlased.

Sellele mängule ma kahjuks ei jõudnud aga järgmisele kindlasti. Kohalik hoki on siin päris tegija, sest 'meie' võistkond oli ülikoolide I divisioni meister 2004&2005.

Regge ja jämm.

Laat Boulderi peatänaval.

Parimad pojad.