Aloha ehk esimene ohtu Oahul

Lopuks ometi SFist minema ja kuhugi korralikku kohta. Ja kui palju korralikum Honolulu on. Sellest tuleb kas pikk postitus, sest nagu aru saada on esmamulje väga hea, voi siis lühike, sest ei ole sonu et koike kirja panna.

Hetkel olen ühe sobra sobra juures (sakslane ja seepärast on olemas luksused nagu ä, ö ja ü) ning kohe Waikiki ranna korval. Algus oli juba väga meeldiv, sest sain tema käest ka oma esimese Lei (see lillepärg, mis kaela riputatakse), ehtne värk. Rand ise on kyllaltki kitsas kuid see eest päris pikk ja täitsa ilus, peenike liiv ja rohekas-sinine vesi. Saab kohe öelda, et hoopis teine koht kui California ranniku rannad (mitte et neil midagi viga oleks). Tegin mööda randa esimese jalutuskäigu, katsusin vett ja homme läen arvatavasti ujuma ning istusin lihtsalt liival ja vaatasin päikeseloojangut. Koik on chill ja lebo ja leidbäkk. Järgnes kerge jalutuskäik peatänaval, mis hetkel täitsa kenasti pühade meeleolus, kuid mitte midagi liiga jubedat ja ameerikalikku.

Homsed plaanid on siis kas suplus Waikil ja lebo rannas voi siis kui hästi läheb hommikul vara North Shore'i vaatama. Lained peaks päris suured olema hetkel nii et on mida vaadata. Ohtul on minek Mauile.

Hawai'i omab!