Peaaegu kohal...

Et sujuvalt alustada, peab mainima, et taaskord on paris pikk vahe sisse tulnud ja juba monda aega ei ole yhtegi sisukamat sissekannet olnud. Nyyd on igatahes aega rohkem ja oige hetk teha kerge tagasivaade, mis siis vahepeal toimunud on.

Hetkel San Franciscos. Selline natuke tyhi tiir tunne on, siin olnud nyyd juba neli paeva yhe kohapeal ja vaga palju nagu midagi teha pole. Linnal ise pole vaga viga aga arvestades, kust enne sai labi kaidud ja kuhu edasi lahen siis vist on arusaadav, miks SF'il midagi erilist pakkuda pole.

Selja taga on siis viimane loik meie tripist ja viimane loik 1. maanteest ehk see jupp LAst SFni. Pohjus miks ma mingile veidrale maanteele vihjan oma blogis on lihtne - see on koige seffim koht kus autoga voimalik soita. Liikudes sellel teel pohja jaab vasakule kaele tubli moni sada meetrit vabalangemist ja siis yks paris korralik suplsatus ookeani. Paremal kael on lihtsalt monisada meetrit seina. Igatahes tee oli vaga kihvt ja midagi sellist pole varem nainud. Parast LA'd sai kaidud vaiksemates teepealsetes kohtades nagu Santa Monica, Santa Barbara (yldse hasti palju santa'sid), Monterey, Big Sur'is (kus ka oobisime, mis oli vaieldamatult ilusamaid kohti kus siiamaani oobinud oleme, v.a. Grand Canyon ehk), Half Moon Bay (koduks legendaarsetele Mavericks'idele) ja muidugi Santa Cruz. Kuna Malibu beach oli kyllaltki pettumus sest mingit erilist Baywatchi moodi aktsiooni seal ei toimunud, siis oli Santa Cruz see eest vaga maru. Linnake ise oli kyll tyhi aga pohjus selgus hiljem - koik olid surfamas. Yritasin oma silmaga ka surfi muuseumi naha aga see oli tollel paeval kinni. Igatahes asus see kohe koige populaarsema surfikoha korval nii et oli muudki vaadata. Ja surfareid oli seal igas suuruses ja igast mootu. Aga kuna teised ei leidnud, et see nii ponev oleks siis liikusime edasi ja juba 5. ohtul olimegi SF'is.

Selle kuupaeva meenutamine on paris suur saavutus. Yldiselt ei tea ma kuupaevadest midagi, raakimata nadalapaevadest, nii et tripp on olnud paris ehtne. Nyyd siis tiksunud siin linnas moningad paevad ja ara nainud kurikuulsa Alcatrazi vangla ja soitnud kurikuulsa trammiga. Tramm on ka just kurikuulus, sest nad nouvad $5 yhe soidu eest. Paris korralik roovimine. Yle yldse on raha siin reisil paris palju kulunud, just oobimise peale. Selleparast olen nyyd nadal aega korralikul kiirnuudli dieedil olnud. See on vist pohjus miks ma viimased hommikud veidrat metalli maitset kurgus tundnud olen, sest kuigi suureparaselt isuaratavad ja maitsvad siis ei ole nad tuntud oma vitamiinide ja muude vajalike ainete sisalduse poolest. Selleparast tegin tana valja mineku ja ostsin paki mahla, taielik luksus. Maitses vaga hasti. Aga ylidselt on siin on olnud selline tiksumine, mis on iga paevaga minu jaoks arevamaks muutunud. Seltskond on laiali vajunud (tana lahkusid David ja Elizabeth, nii et nyyd on meid hetkel koos ainult kokku kolm) ja koik liiguvad oma teed. Minu tee viib mind jargmisena Hawaiile! Siiamaani on raske uskuda, et seda kohta viimaks oma silmaga ka naha saan. Homme hommikul valjub mu lennuk Honolulu, Oahu poole, kus ka esimese oo veedan. Parast seda on otse Mauile. Suured tanud Welixile, kes mind kohaliku surfariga tuttavaks tegi, kes oli nii lahke, et oli nous mind ka majutama. Terveks nadalaks. Nii et nadal aega Mauil. Vahva. Ilm on seal hetkel 27C juures ja paike on vahelduva eduga koguaeg valjas. Jah, taitsa veider, siin on kaks viimast paeva sadanud. Esimesed vihmad meie kogu reisi juures kui oleme teel olnud nyydseks nii kaks nadalat. Paris pahur olin kui ei saanudki enam shortsides ringi kaia. Jah, tean, olen hellitatud. Ja Maui ei tee asja paremaks. Igatahes lisaks rannas lebotamisele loodan ka midagi kasulikku teha, naiteks ehk saan surfamist proovida voi kite'iga paar soitu teha, eks nais. Igatahes koik on vaga lubav ja yritan mingeid kindlaid plaane mitte teha, sest no kuule, Maui ikkagi. Kui sa seal oled siis ei ole mingeid plaane vaja. Igatahes nagu aru saada on, siis see on minu reisi viimane ja koige korgem sihtmark, see, mida nii kaua nyyd oodanud olen.

Parast nadalakest Mauil lahen tagasi Oahule ja vaatan, mis sealsel pohja kaldal toimub. Mingi hetk peaks seal olema legendaarne Vans Triple Crown surfi voistlus, nii et kui veab, siis naeb maailma parimaid soitjaid koos. Mitte et neid vist yle Hawaii igal pool ei leiduks. Parast seda tagasi ja ruttu ruttu "koju" Denverisse. Tapselt ei tea veel kuidas aga midagi motleb ehk valja.

Olge vahvad ja aloha.